14. märts 2023
Siin on lood kuuest inimesest, kes jätsid oma auto maha, et elada õnnelikumat, tervislikumat ja loodushoidlikumat elu.
Nad on lapsevanemad, tegevjuhid, mentorid – inimesed igalt elualalt –, kes mõistsid, et elul ilma isikliku autota on nii palju anda.
Nagu paljud meist, unistas ka Hendrik äärelinna kodust, kust ei puudu kaks autot. Aga plaanid muutusid ja pere sattus elama hoopis kesklinna.
See võimaldas Hendrikul loobuda teisest autost ja puhuda lõkkele suhteleek kümne aasta taguse kaaslasega. Tema väljavalituks osutus kastiratas. Selle praktilise sõidukiga saab korraga vedada kogu pere toidukraami ja sõidutada kahte last. Muide, Hendriku kodulinnas jõuab lasteaeda kiiremini jalgrattaga kui autot kasutades.
Hendriku arvates võib tema laste põlvkond olla esimene, kes ei torma kohe 18-aastaseks saades juhiluba tegema. Samuti usub ta, et kümne aasta pärast on meie tänavatel kordades rohkem kastirattaid.
Hendriku kohta saad lähemalt lugeda siit.
Keskkonnaalaste teadmistega Silvia on juhtimis-coach ja mentor, kelle kireks on ehitada ja arendada meeskondi, kus pannakse inimesed ja loodushoid esikohale.
COVID-19 pandeemia ja kaugtöö populaarsuse kasv lõid Silviale hea pinnase sõiduharjumuste ümbermõtestamiseks ja oma rohelisema külje avastamiseks. Ta kolis tagasi ülikoolilinna, kus peaaegu kõik on jalutuskäigu kaugusel, ja müüs oma auto maha.
„Jätkusuutlikkus kannab endas eri tähendusi,“ sõnab Silvia. „Seda kasutatakse enamasti kliima kontekstis, kuid see viitab ka sellele, et inimene tunneb end üleüldiselt hästi ja saab looduslikus keskkonnas vabalt ringi liikuda.“ Seetõttu veedab ta vabas õhus iga päev vähemalt tunni.
Kuna meie igapäevaelu on täis suurel hulgal stiimuleid, on see harjumus, mida me kõik võiksime oma päevakavva juurutada.
Silvia kohta saad lähemalt lugeda siit.
Kui Liina märkas, et tema auto seisab 95% ajast lihtsalt pargituna, kuid vajab sellest hoolimata kulukaid hooldustöid, mõistis ta, et tema 13-aastane suhe Citroëniga on otsakorral.
Liina tundis, et tema elustiil on olnud kõike muud kui kokkuhoidlik ja keskkonnateadlik, ja ta tahtis olla oma teismelisele tütrele parem eeskuju. Autost loobumine oli osa suuremast plaanist – elada jätkusuutlikumat elu.
Järsku avanes tema ees täiesti uus maailm. Rattaga tööle sõites kohtas Liina oma teel vanu sõpru ja seltskondliku inimesena tutvus ta ühistransporti kasutades uute inimestega. Autovabadus on toonud tema ellu veel ühe ootamatu plussi – ta on saanud rohkem komplimente kui kunagi varem ja ta pole ka ise nende jagamisega kitsi.
Liina ei sunni kedagi sarnast otsust tegema, kuid paljud tuttavad on tema autovabast elust inspiratsiooni saanud ja kaaluvad samasugust muutust.
Liina kohta saad lähemalt lugeda siit.
Kadri on haridusele ja heaolule keskenduva tehnoloogiaettevõtte tegevjuht. Endale õnnelikumat elu kujundades mõistis ta kiiresti, et isiklikul autol tema plaanides kohta pole.
Äärelinnas elades oli Kadri peres kaks autot, et jõuda tööle linna teise otsa ja sõidutada tütart sinna, kuhu vaja.
Pärast kesklinna kolimist otsustas Kadri oma armsa Fiat 500-ga eri teid minna. See samm sobis ideaalselt tema minimalistliku elustiiliga, mis aitas keskenduda kõigele sellele, mis on tegelikult oluline.
Kadrile meeldib tõukerattaga ringi sõita, sest nii saab ta lõhnade kaudu kogeda aastaaegade vaheldumist. Peale selle parandab värskes õhus viibimine tuju kogu ülejäänud päevaks.
Kadri kohta saad lähemalt lugeda siit.
Kui Anna-Gretal sündis kolmas laps, jäi ta kuudeks koduseks – ja koju jäi ka tema Subaru Legacy. Tööle naastes avastas ta, kui väga talle meeldib jalgrattaga sõita, nii et otsus oma autoga hüvasti jätta tuli loomulikult.
Võiks ju arvata, et nelja lapse emale tähendab see logistilist õudusunenägu. Tegelikult muutus Anna-Greta elu palju lihtsamaks – enam polnud vaja tegeleda autohooldusega ega mängida iga päev oma perele taksojuhti.
Ta pani enda kasuks tööle varem teedel ja liikluses veedetud aja (tema arvutuste kohaselt oli seda üle kuue tunni kuus) ning suunas selle oma metsandusvaldkonnas tegutseva tehnoloogiaettevõtte arendamisse.
Anna-Greta kohta saad lähemalt lugeda siit.
Aivari 61 eluaastat on olnud värvikirevad – ta on olnud sportlane, näitleja, ettevõtja ja mentor. Ta aitab leida teed unistuste eluni ja talle meeldib olla inimestega ümbritsetud.
Aivar oli kunagi suur autoentusiast, kes ostis endale uue auto kohe, kui järgmine mudel tehasest väljus. Vanemaks saades hakkas ta aga mõistma inimeste seas viibimise ja nendega koos kulgemise väärtust. Ta arvab, et autoomamisest on saanud sektilaadne liikumine, kus makstakse staatuse ja illusoorse vabaduse eest mistahes hinda.
Aivari teadlik valik minna üle ühistranspordile vähendas pere kulutusi märgatavalt ning võimaldas sõitude ajal lugeda ja puhanuna kohale jõuda.
Ta lahkus autosektist üle aasta tagasi ja selle otsuse vabastavat mõju oli kohe tunda. „Isiklikule kogemusele tuginedes saan öelda, et areng toimub mugavustsoonist väljaspool,“ lausub ta.
Aivari kohta saad lähemalt lugeda siit.
On vähe uuenduslikke leiutisi, mis on 20. sajandit sama palju mõjutanud kui isiklik auto. Seda nähakse sõltumatuse ja vabaduse sümbolina, mistõttu on autode arv üle maailma kasvutrendis.
Tahad ametlikult täiskasvanuks saada? Tee juhiluba ja osta oma esimene auto! Oeh …
Tänu autovabale linnaplaneerimisele ja inimestele, kellest eespool lugesid, on autokeskne mõtteviis hakanud aga tasapisi muutuma. Järjest enam inimesi loobub oma isiklikust autost ja võtab omaks vabaduse valida, kas kasutada ühissõidukeid, sõidujagamist, elektriliikureid või rendiautosid.
Meie Boltis teame, et pakkudes liiklemiseks erinevaid mugavaid võimalusi, aitame inimestel pöörata oma elus uut autovaba lehekülge.
Nii et lootust on (inimestel, mitte autodel).
