22. märts 2021
Märts on naistekuu. Tähistasime rahvusvahelist naistepäeva ja täname emasid, tädisid, vanaemasid ning sõpru, kes on meile toeks olnud ja õpetussõnu jaganud. Meie toome sel kuul teieni Bolti naisjuhtide lood. Esimene, keda tutvustame, on Monika.
Kuidas ja millal hakkasid Bolti juhiks?
Hakkasin uut tööd otsima, sest eelmine sai koroona tõttu otsa. Sõbranna ärgitas, et sõita sa oskad, aga selle peale kurtsin kohe, et mul ei ole autot. Sõbranna saatis mind ühe sõbra juurde, kes mind siis omakorda enda sõbraga kokku viis. Nii sain auto rentida. Kõik sujus ja kuidagi täpselt nii pidigi minema. Autoroolis olen olnud juba pea 40 aastat, Bolti juhina jookseb 7 kuu.
Milline oli juhiks registreerimise protsess?
Alustamises ei olnud midagi keerulist, kõige tähtsam oli sisendada endale, et saan hakkama. Kõik on kättevõtmise asi.
Kas ajas on Boltiga sõitmine ka kuidagi muutunud?
Alguses kartsin, et ma ei saa hakkama ja ma ei tunne piisavalt linna. Õnneks on tublid inimesed välja mõelnud Waze’i. Ei suuda neid kohe ära kiita! Mulle see töö meeldib.
Millal sõidad?
Päeval. Kell seitse tulen kodust välja ja umbes kella neljani sõidan. Öösel ma ei sõida, magada ju tahaks ka! (naerab)
Millega tegelesid enne Bolti juhiks hakkamist?
Varasemalt tegelesin lastega. Mul oli unistus luua oma lastehoid. Aga see ei kujunenud selliseks nagu ma arvasin ja käisin hoopis individuaalselt tunde andmas. Peatselt tuli aga koroona ja emmed-issid hakkasid ise oma lapsi hoidma. Nii ta jäi ning minu ellu tuli hoopis Bolt.
Kas sul on mõni naljakas lugu ka juhtunud Boltiga sõites?
Toredaid inimesi on igasuguseid. Mõne nõia ja lauljaga olen ka sõitnud. Ei, nad ei taha kohe kaarte panna ega laulma hakata (naerab), pigem tahavad vaikuses istuda.
Ükskord tulid Lasnamäelt peale 3 noormeest, kes tahtsid Viimsisse ja tagasi sõita. Kuid tee peal tuli neil selline hea mõte, et võiks hoopis Valka sõita. Pühapäeva õhtul Valka sõita polnud minu meelest just kõige parem mõte, järgmine päev on siiski tööpäev. Suutsin nad ümber veenda ja poisid läksid ikka koju tagasi.
Mida sa soovitaksid teistele naisjuhtidele, kes on mõelnud, et nad tahaksid ka Boltiga liituda, aga pole veel seda julgust leidnud?
Istu lihtsalt autosse ja hakka sõitma! Siis läheb ka hirm üle. Sõitma peaksid inimesed, kes liiklust ei karda. Viisakus on tähtis ja naeratama peab. Isegi kui naeratus viimasel ajal maski taga peidus on.
Kas sa ise näed, et Boltis on mees- ja naisjuhtidel erinevus?
Eks kõik juhid on tublid, aga naisjuhid on võib-olla rohkem sõbralikumad – mehed istuvad rohkem omas mullis ja ei soovi nii palju suhelda kui naised. Kui liikluses oleksid ainult inimesed, kes tunnevad ennast autoroolis mugavalt ja ei karda liiklust, oleks liiklus ka palju rahulikum. Sugu ei oma siinkohal rolli.
Mis sinu arvates teeb Bolti juhist nii hea juhi, et inimene tunneb ennast autosse istudes kohe hästi?
Kiire ja korralik teenindus. Juht peab olema sõbralik ja viisakas. Klientidega ei tasu ka vaidlustesse laskuda – isegi siis, kui maailmavaade on erinev. Mind teeb see ka kurvaks, kui saan mõnikord halva reitingu, sest kohtlen kõiki kliente hästi. Sellistel puhkudel oleks hea teada, mis teenuse juures ei meeldinud.
Mida võiksid inimesed sinust veel teada?
Ma olen tubli ja asjalik tüdruk!
Kas tunned, et oled Bolti juhina leidnud oma kutsumuse?
Mulle meeldib see töö. Ja kuniks mul on juhiluba ja seda pikendatakse, teen tööd edasi. See sõber, kes mind Bolti juurde tõi ütles ka, et üks asi võib minuga küll juhtuda… Küsisin siis, et mis? “Meeldima võib hakata!” (naerab). Ja nii juhtuski!
Niiet tüdrukud, võtke julgus kokku! Need esimesed sõidud on kõige raskemad – ei tea alati, kuhu peab täpselt minema, aga siis tuleb jälle Waze appi ja edasi oled juba nagu kala vees!
