10. juuli 2023
Kas oled kunagi märganud, et sinu linn on ehitatud autode, mitte inimeste jaoks? Sõiduteed ja parklad hõivavad praegu kuni 80% linnaruumist, aga kujuta ette, kui me muudaks osa neist hoopis parkideks ja promenaadideks.
Linnad üle maailma on asunud võitlusse isiklike autode vastu. Nende arengute jäädvustamiseks saatsime auhinnatud fotograafi Tõnu Tunneli ümber Euroopa reisile, tema fotodest lõime aga maailma esimese linnaruumi muutuste galerii.
Nüüd ongi aeg anda sõna Tõnule endale – fotograafile, keda lummavad tänapäeva linnades toimuvad muutused.
„Olen vabakutseline arhitektuurifotograaf, kelle kireks on inimloomelise keskkonna jäädvustamine.
Mind on aastaid köitnud linnad, nende arhitektuur ja urbanism. Enne fotograafiaõpinguid Eesti Kunstiakadeemias õppisin põgusalt Tallinna Tehnikaülikoolis ehitusinseneriteadust. Kuigi nimetatud eriala oli minu jaoks liiga kuiv, oli see esimene märk sügavast huvist hoonete ja arhitektuuri vastu.
Tallinnas elamine on andnud mulle võimaluse olla tunnistajaks eri ajastute rikkalikule arhitektuurilisele ajaloole, kuhu on põimitud keskaegne vanalinn, sovetiaegsed tööstushooned, 90ndate kauboikapitalismi ilmingud ja modernsed mikroloftid, mille uksi saab avada nutitelefoniga.
Neid piirkondi ja nendega paratamatult kaasnevat gentrifikatsiooni jälgides sai minu kirest järk-järgult elukutse. Kuigi töötan enamasti arhitektide tellitud projektide kallal, pildistan aeg-ajalt ka vanu hooneid, mida plaanitakse lammutada või põhjalikult renoveerida. Tunnen, et muutuste dokumenteerimine on justkui minu kodanikukohus.“
„See oli põnev eksperiment, mis võimaldas mul mõista, kuidas eri linnad elavad, hingavad ja välja näevad.
Külastasin linnu, mida oli lihtne avastada, kuid ka selliseid, kus ringiliikumine väsitas rohkem.
Üllataval kombel kaotas iga päev uude kohta reisimine kiiresti oma uudsuse. Harjusin sagedase keskkonnavahetusega ja hakkasin hindama linnaruumi harjumuslikkust.
See projekt sundis mind muutma ka oma töörütmi ja pildistamistehnikat – õppisin olema kiirem ja diskreetsem. Loobusin isegi statiivist, et paremini rahvamassi sulanduda ja turisti moodi välja näha. See aitas mul vältida liigset tähelepanu, kui proovisin saada ideaalset kaadrit siginat-saginat täis väljakust või tänavast.
Teekond läbi linnade pakkus unustamatuid hetki, alates öises Barcelonas kihutavast taksojuhist kuni petanki mängivate vanahärrade ja põnevate vestlusteni juhuslike linnaelanikega. Kuid reisi kõige rõõmustavam osa oli näha, kuidas autodest ummistunud tänavad on muutunud elujõulisteks, inimestele mõeldud paikadeks.
Elektrirattal mööda Pariisi sõitmine oli äärmiselt meeldiv kogemus. Samas võitis Kopenhaagen silmapilkselt mu südame ja tänu kõigiga arvestavale liikluskultuurile sai sellest üks minu lemmiklinnadest.
Vastupidi ootustele tundus Amsterdamis liiklemine mulle veidi agressiivsem, sest puudus harmoonia, mida olin Kopenhaagenis kogenud.“
„Kuigi täpseid kohti on keeruline välja tuua, avaldasid mulle muljet Pariisis ja Amsterdamis toimunud muutused. Seevastu Torinos, Madridis, Tallinnas ja Stockholmis saaks parema linnaruumi nimel veel nii mõndagi ära teha.
Staažika jalgratturina tundsin end rendirattaid kasutades mugavalt peaaegu igas külastatud kohas, kuid mõistan, et see ei pruugi kehtida kõigi puhul – võõras linnas sõitmine nõuab teatavat enesekindlust.
Elanikest hooliva ja muutumisvõimelise linna loomiseks on meil vaja rohkem rohealasid, eri transpordiliikidega arvestavat lähenemist ja inimkeskset linnaplaneerimist. Tuleviku linnad peavad olema kaasavad, kõigile ligipääsetavad ja kestlikud ning nende tähelepanu keskpunkti tuleb panna inimesed, mitte autod. Selliste muutuste elluviimine ei tohi aga jääda ainult linnaplaneerijate õlule. Kodanikena on meil linnade arengus mängida oluline roll, sest homsed linnad saavad alguse meie tänastest otsustest.
Positiivsed muutused võivad sündida ka kiiremini – peame lihtsalt isiklike autode asemel eelistama paremaid liiklemisviise, näiteks ühistransporti, tõuke- ja jalgrattaid, autojagamist ja loomulikult kõndimist.“
Külasta meie veebigaleriid ja saa teada, kuidas kujundada linnu inimestele, mitte autodele.
