23. jaan 2023
Toidujäätmed on meie aja üks suurimaid keskkonnaprobleeme, kuid võitlus nende vastu on alles hiljuti alguse saanud.
Kahjuks ei käitle kõik riigid toidujäätmeid kestlikult ega mõõda nende hulka. Esimene samm parema tuleviku poole on teadlikkuse parandamine ja see on miski, millesse me kõik saame oma panuse anda.
Sellest blogipostitusest saad teada, kuidas toidujäätmeid on võimalik töödelda, kuidas seda praegu tehakse ja kuidas neid vähendada.
Igal aastal läheb üle maailma raisku rohkem kui 931 miljonit tonni toitu ja sellega kaasneb maailmamajandusele ligi 900 miljardi eurone kahju. Koos toiduga lähevad kaotsi ka ressursid, mida toidutootmiseks kasutati. See on halb ka moraalsest aspektist, sest igal aastal raisku läinud toidukogustest piisaks, et toita maailma alatoitumuse käes kannatavat elanikkonda üle kahe korra.
Kuni 10% ülemaailmsetest kasvuhoonegaasidest on seotud toidujäätmetega. See võib-olla ei tundugi nii palju, aga näiteks ÜRO on tabavalt välja toonud, et kui toidukadu ja -jäätmed moodustaksid riigi, oleks see Hiina ja USA järel kolmas kasvuhoonegaaside tootja.
Umbes 14% toidust läheb raisku saagikoristuse ja toidutootmise ajal ning 17% jaemüügi- ja tarbijatasandil.
Ühesõnaga – üks kolmandik kogu maailma toidust läheb raisku või kaotsi.
Sulle on võib-olla jäänud mulje, et toiduraiskamine ei puuduta sind isiklikult ja et selles on süüdi pigem poed ja restoranid. Kurb tõsiasi on see, et tegelikult pärineb 61% toidujäätmetest kodumajapidamistest.
Siiski pole tarvis kellegi poole näpuga näidata. Palju kasulikum on hoopis teadlikkust parandada, et kõik – nii toidutootjad, tarbijad kui ka riigijuhid – saaksid panustada toidujäätmete vastu võitlemisse.
Kui viskad toidujäätmed tavalise prügi hulka, saavad neist segaolmejäätmed. Segaolmejäätmed hõlmavad igapäevaprügi, mida inimesed, kodumajapidamised, asutused (nt koolid, haiglad) ja ettevõtted (nt poed, restoranid) ära viskavad.
Olenevalt riigist moodustavad toidujäätmed segaolmejäätmetes suurima või suuruselt teise osa. Teised panustajad on paber, aia- ja haljastusjäätmed, plast ning metall.
Segaolmejäätmete tööstus koosneb neljast komponendist: prügilatesse ladestamine, põletamine, ringlussevõtt ja kompostimine.
Jäätmete ladestamine prügilatesse on jäätmekäitluse kõige madalam tase. Sellegipoolest on need keskkonna seisukohalt paremad kui prügi ebaseaduslik ladestamine.
Prügilate üks peamisi murekohti on toidujäätmete lagunemine, mis eraldab metaani, millel on võrreldes süsihappegaasiga palju suurem kasvuhoonegaasiefekti tekitav mõju. Kuigi tänapäevased prügilad on keskkonnasäästlikumad kui nende eelkäijad, ladestatakse vaid 8% segaolmejäätmetest prügilates, millel on gaasipüüde ja -kogumise seadmed.
Hoolimata negatiivsest keskkonnamõjust on prügilate kasutamine endiselt laialt levinud, sest see on soodsam ja mugavam – need on olulised argumendid riikide puhul, mis on vaesemad ja mille territoorium on suurem.
Jäätmeenergiajaamad võtavad enda alla vähem ruumi kui prügilad ja need võivad vähendada prügilatesse suunatavate jäätmete mahtu kuni 90%. Siiski tuleb tekkinud tuhka ladestada prügilates.
Kuna toidujäätmed koosnevad 70% ulatuses veest, kulub põlemiseks ka palju energiat. See on ka üks põhjuseid, miks põletamine on üks kallimaid ja vähem efektiivsemaid viise energia tootmiseks.
Positiivse küljena saab välja tuua näiteks selle, et põletusjaamad ei tooda tavaliselt metaani ning need võivad olla keskkonna vaatepunktist ohutumad kui prügilad. Kahjuks eraldavad põletusjaamad aga rohkem CO2 ja toksiine.
Ringlussevõtt aitab vältida prügilatesse ladestamist ja põletamist ning säästab energiat ja muid ressursse, vähendades vajadust valmistada tooteid nullist.
EPA hinnangul on võimalik ringlusse võtta umbes 75% jäätmetest, kuid praktikas jõuab sinna ainult murdosa neist.
Toidujäätmete ringlussevõtmiseks on palju mooduseid alates loomasöödana kasutamisest ja lõpetades vermikompostimisega, mis on komposti valmistamine vihmausside ja bakterite abiga. Üks peamine moodus on toidujäätmete muutmine väetisteks või biogaasiks (nt anaeroobse kääritamise teel).
Nagu prügilate puhul, lagundavad ka mikroorganismid toidujäätmeid ja toodavad metaani, kuid biogaasijaamades on see protsess väga tõhus ja metaan kogutakse seal kokku.
Seejärel muundatakse gaas süsinikuneutraalseks biogaasiks, mida saab kasutada elektri, kütuse või soojuse tootmiseks. Järelejäänud toitainerikas digestaat sobib ka looduslikuks väetiseks.
2020. aastal tegutses Euroopa Liidus ligikaudu 20 000 biogaasijaama. Enamikul riikidest tuleb selles vallas aga rohkem pingutusi teha, sest peaaegu pooled neist (9000) asuvad Saksamaal.
Ühe uuringu kohaselt kulub 22,03 liitri biogaasi tootmiseks 1 kg toidujäätmeid – selle hulga biogaasiga saaks soojendada umbes 600 ml vett.
Võttes arvesse, et ligikaudu 50% jäätmetest on orgaanilised, saaks kompostimise abil takistada suure hulga olmejäätmete sattumist prügilatesse.
Tööstuslikud kompostimisjaamad käitlevad toidujäätmeid suures mahus ja suudavad kompostida neid kaks korda kiiremini kui sina omaenda tagaaias. Suurtes kogustes toidujäätmeid lagundatakse pikkades ridades (tavaliselt 120–240 cm kõrged ja 4–5 m laiad), rangelt kontrollitud tingimustega anumates või puistematerjaliga kihistatud õhutatud kuhjades.
Tööstuslike kompostimisjaamade kontrollitud tingimused aitavad lagundada bioplasti ning isegi kõige keerulisemalt töödeldavaid toidujäätmeid, nagu liha ja kondid. Tulemuseks on peen kompostipulber ehk mullaparandusaine, mida kasutavad nii talunikud kui ka eraisikud.
Kõik riigid ei kogu toidujäätmete kohta eraldi andmeid, kuid me teame, et üle maailma toodetakse igal aastal rohkem kui kaks miljardit tonni segaolmejäätmeid.
Maailmapanga viimase ulatusliku uuringu (2018) kohaselt käideldakse ja ladestatakse segaolmejäätmeid järgmiselt:
Rikkamad riigid moodustavad 16% maailma elanikkonnast, kuid toodavad umbes 34% maailma jäätmetest. 93% ebaseaduslikust ladestamisest toimub aga vaesemates riikides.
Aastatel 1995–2020 on olmejäätmete käitlemine teinud Euroopa Liidus märkimisväärseid edusamme.
Prügilatesse ladestamine on vähenenud enam kui poole võrra, põletamine on kahekordistunud ning ringlussevõtt ja kompostimine peaaegu kolmekordistunud.
2020. aastal käideldi ja ladestati segaolmejäätmeid Euroopa Liidus järgmiselt:
USA kogub toidujäätmete kohta küll eraldi andmeid, kuid need pole eriti lootustandvad.
Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseamet uuendas alles 2020. aastal oma metoodikat, et kajastada selles täiendavaid toidujäätmete käitlemise meetodeid, näiteks ringlussevõttu anaeroobse kääritamise teel.
EPA hinnangul käideldi ja ladestati 2018. aastal USA-s toidujäätmeid järgmiselt:
Regulatsioonide (nt selliste, nagu on kehtestatud Euroopa Liidus) puudumise, taskukohasuse ja riigi suure pindala tõttu on prügilate kasutamine USA-s rohkem levinud.
Üldiselt toodab Aafrika vähem segaolmejäätmeid kui teised maailmajaod, kuid väga väikest osa neist käideldakse kestlikult.
Kuidas käideldakse ja ladestatakse segaolmejäätmeid Aafrikas:
Suurem osa toidust ei lähe Aafrika arengumaades raisku mitte tarbijatasandil, vaid hoopis tootmise ja saagikoristusjärgse töötlemise käigus – seda põhjustavad näiteks ebasobivad säilitamismeetodid.
Olemasolevad andmed toovad välja, et Ida-, Kagu- ja Kesk-Aasia riigid ladestavad ja käitlevad segaolmejäätmeid järgmiselt:
Eelneva kokkuvõtteks võib öelda, et toidujäätmekäitluse parandamine on võimalik ja tegelikult ka äärmiselt vajalik.
Selleks et vähendada vajadust prügilate ja põletusjaamade järele, peame vähendama toidujäätmete hulka üldprügis. Ka sina saad sellesse oma panuse anda, hakates kodus prügi sorteerima.
Loe meie blogist lähemalt, kuidas valida ja kasutada toidujäätmete prügikasti. Postitusest saad ka teada, mida tohib biojäätmete hulka visata ja kuidas muuta toidujäätmete sorteerimist lihtsamaks.
Kõige parem moodus toidujäätmete vastu võitlemiseks on muidugi nende ennetamine. Uuri järele, milliseid samme on võimalik astuda toidujäätmete vähendamiseks ja parema tuleviku loomiseks.
Nagu sina, tahab ka Bolt anda oma panuse toidujäätmete vähendamisse.
Just seetõttu lõime Bolt Marketi kategooria „♻️ Päästa mind!“ ja Toidupäästja kotid.
Nendest kottidest leiad valiku toidukaupu, mille säilivustähtaeg (kõlblik kuni / parim enne) on lühike ja mis on vähemalt 50% alla hinnatud.
Praegu on meie valikus kahte tüüpi Toidupäästja kotte – ühes on liha- ja kalatooted ning teises mitte. Toidupäästja kotid aitavad kaitsta keskkonda, säästa raha ja lisada oma toidukordadesse põnevust – sa ei tea iial ette, millega sinu tellitud kott sind üllatab.
Annetame Toidupäästja kotid, mida me samal päeval ära ei müü, toidupangale ning kõiki aegunud kaupu käideldakse kohalike seaduste ja eeskirjade kohaselt. Laadi alla Bolt Foodi äpp, ava jaotis „Toidukaubad“ ja seejärel otsi lähimast Bolt Marketist kategooriat „♻️ Päästa mind!“. Palun pane tähele, et Toidupäästja kotte on piiratud koguses ning kategooria kaob, kui Toidupäästja kotid on selleks päevaks läbi müüdud.
